juba kohal...

Kirjutan juba Hispaaniast kohapealt, Lloret de Marist. Oleks ka enne, aga hotellid ei õnnistanud võrguleviga. Hetkel õnnistab mind wifi leviga väike kohvik nimega KAFFE2.
Niisiis asjast, kuidas tegelikkul kõik läks.

1. päev jõudsime Lodzi alla hotelli üsna hilja (plaanitust hiljem igatahes), sest Varssavi liiklus ja teeehitus sakib sajaga. Vahepeal shoppasime sööki Varssavi Reali supermarketis ja eesti omad jäävad suuruselt ikka tublisti sellele alla. Hotell oli keskmine, kont võinuks olla ja tuba mittesuitsetajate oma, aga vann oli kasuks ja hommikusöök oli täitsa asine.


Pinda käis see, et auto kont vedas alt. Jahedama ilmaga (alla 25 kraadi) või päeva esimesel poolel nagu toimib, aga hiljem sureb ära. Tuleb aknaid lahti hoida.

Seetõttu oligi saksas sõit paras saunapidu, temp oli >30 tublisti ja 130+ kmh aknaid lahti hoida ka pole kõige parem. Imelik kui see ka pole, saksa F1 hotelli jõudsime plaanitust varem isegi peale pooleteist tunnist ringsõitu väiketeedel, sest Berliini lähistel oli kiirteel mingi laks ja terve kiirtee kinni. Õnneks oli mahasõit käepärast ligidal ja sai alternatiivse tee leitud.
Ka F1-s oli palav, aga õnneks aitas Hotelli pudeliautomaadist ostetud imestavapandavalt odav (saksa hindu arvestades) õlu: pudel head ja mõnusalt külma Bitburgerit maksis vaid 1,30€.
Kusjuures veidi veel kiirteedest: Poola uus A2 on küll nagu potjomkini küla. Igalpool tuhat silti, kõik uus ja tutikas. Aga maksad ka: kolm korda 11 zlotti, kusjuures päris röövimine tundub, sest kohati on maksulise lõigu vahe vaevalt 50km. Saksa oma on aga sootuks teine, tähistused vanad, tee paistis ka lausa betoonist tehtud. 3+lisarealisel maanteel on ikka päris imelik sõita. paremas reas sõidavad rekkad ja tarakanid (nii nimetan ma nüüd karavani-tassijaid), keskmises reas normaalsed inimesed ja vasemas hullud. Kui meil kimavad BMW-d, siis imestavapandavalt on tihtipeale bmw juhid ilusti teises reas ja kimavad ainult mersud ja audid. Ja kimavad tõesti 200kmh+: minu 130-s sõidetakse kui viuhti mööda.

kolmas päev oli täis vaatamisväärsusüllatusi. Alguses nagu plaanis: saksa ja prantuses kiirteed. Viis pluss prantsuse kiirteedele, sest olgugi nad on kallid, on nad ka ideaalse kvaliteediga ja superhästi tähistatud. Lyoni ümbersõidul vist veidi eksisime või oligi nii suur ring ümber linna mõeldud, aga muidu läks päeva esimene pool kadudeta. Saint-Etiennest võtsime suuna väikeste teede kaudu Millau silla juurde. Ja vot see oli tee. vahepeal ronisime nii teravalt mäkke, et mootor karjus, nõelasilmakurvides sai sõita ainult esimese käiguga ja kui mägi lõppes, siis järsku laiutas meie eest tundra: hõredad põõsakesed, kivine aga tasane maa ja päris laias ulatuses. Ja sama järski laiutas meile ees kaljulõhe, julgelt viissada meetrit sügav ja taamal kaljuääres meie teekene alla küla poole vonklemas ja laskumas. All oli kärestikuline Tarni jõgi (üle mille ka Millau sild laiub) ja piki seda oli sellist kaljuteed veel ligi 50 km. Ja ka Millau sild oli tõesti võimas.
Mis aga ilusa päeva ära rikkus, oli neetud Narbonne linn ja selle liiklussüsteem. Jõudsime sinna päris pimedas õhtul ja ringitasime päris ohtrasti ja närvirakke läks hulgi. GPS vana tainas, tahtis meid keelumärkide alt ja mittesõidetavatest tänavatest läbi suunata. Ja linna F1 hotell oli maailma "ilusama" vaatega, akna lahti tehes nägime tõesti ainult põõsast ja lehti. kõik, ei mingit vaadet :D. tegelikult oligi see hea, sest esimesel korrusel olles sai nii julgelt akent lahti hoitud, et rämedat palavust kuidagi taltsutada.

Tee andorra poole oli ka tõesti superluks. Paremat sõiduteed annab otsida: tõusud, laskumised, nõelasilmakurvid, kaljujärsakud. Sisuliselt merepinnast tõusime pea 1500 meetrile, et varsti jälle alla tuhande laskuda ja andorra mäeülepääsuks vägevad 2400m kõrgusele merepinnast ronida. All lõõmas kuumus: Julgelt 30 kraadi. Üleval aga puhul külm ja kõva tuul ja temp 12 kraadi. Andorra ise on täielik shoppingu paradiis: pood poe kõrval, rahvas ostlemisest lolliks läinud.
Peale andorrat jõudsime Lloreti, kus aga tekkis uus üllatus: kuhu parkida. kõik teed on absoluutselt täispargitud, ka kõige pisemadki kohad. turiste on hordidena. Õnneks saime kaubale ühe parkimismajaga ja oma auto väga valusa 67€ eest varju alla ära parkida. Hotell on õnneks täitsa okei: kont küll toimib piiripeal, aga magada annab, söök on hea, bassein mõnus (ja jube sügav: kõvasti üle 2,5m ühes otsas) ja kõik, mis vaja on olemas. Isegi pangaautomaat fuajees...

aga jätame muud muljed hiljemaks...
Vast mõne päeva pärast Shveitsis kirjutame jälle, sest seal pidavat meie hotellis wifi olema ja saab rahulikult kirjutada.

Pikad kilomeetrid

Tuli täna jälle blogituju ja kommentaarile vastavalt kirjutaksin kilometraazhi päevade lõikes.

1. päev Tallinn - Valga ca 270 km (paar vahepeatust)
2. päev Valga - Strykow 931 km (allikas: google earth directions, GE:D)
3. päev Strykow - Mannheim 1054 km (GE:D)
4. päev Mannheim - Narbonne 1078 km (läbi Saint-Etienne ja Millau, GE:D)
5. päev Narbonne - Lloret de mar (läbi Andorra) 511 km
6-9. päev ei sõida, v.a sõit Barcelonasse u 140km edasi tagasi
10. päev Lloret de Mar - Toulon 509 km (GE:D)
11. päev Toulon - Salo 585km (GE:D)
12. päev Salo - Bad Serneus 336 km (GE:F, www.climbbybike.com)
13. päev ei sõida
14. päev Bad Serneus - Schwandorf 513 km (väikeste vahelepõigetega, GE:D)
15. päev Schwandorf - Wroclaw 564 km GE:D
16. päev Wroclaw - Bialystok 536 km GE:D
17. päev Bialystok - Tallinn 806 km GE:D

kõige pikem on päev 3, aga õnneks on meil varuvariant minna ainult kiirteed mööda ja mitte läbi millau. kokkuvõttes tuleb küll kirvete prantsuse teemaksude tõttu kallis, aga GE:D pakub selliseks teekonnaks 1009 km, millest praktiliselt kõik on kiirteed. Otsus selgub kohapeal sellest, mis kell me Lyoni kanti jõuame.

õnneks on 2. suuremalt jaolt ja 3. päev osaliselt saksa bahnil, kus vajadusel ja võimalusel võib veidi rohkem paremat jalga tallata.

Miks just selline?

Selgitaks ka pisut, kuidas just selline reisivalik ja marsruut kujunes.
Enne reisi otsustamist, võtsime mõned kriteeriumid, mis reisilt kindlasti tahame ja kuidas teeme.

1: Kindlasti tahaks soojale maale ja mere äärde. See kitsendas variante päris kõvasti.
2: Suurema osa soovisime viibida Euroopa Liidu maades. Kergem majandada, paremini arenenud infra, keeleprobleeme vähem ja vähem sekeldusi.
3: Lennupuhkereisi ei tahtnud, kindlasti soovisime ringi vurada.
4: Mina olen suur mägede ja eriti mägiteede fänn. Mõte Davos-Stelvio teest läks lausa kinnisideeks. Sealt tahtsin kindlasti läbi sõita.
5: Tagasiteel pidime Liisa sõbrannad peale võtma (või vähemalt kohtama).
6. Ööbimised oleks suuremalt jaolt ette broneeritud ja korralikud. Väga uhke polnud prioriteet, aga mõistlik kvaliteet on kindlasti tähtis.

Nüüd sellest tulenevalt pidime minimaaslelt Itaaliasse välja jõudma. Kuna itaalia aga niivõrd ei kutsunud ja naaberriik Prantsusmaa on liiga kallis puhkamiseks, siis Hispaania Costa Brava oli selleks just tibens-tobens. Pisut küll kaugel, aga kompromiss ei olnud nii suur, et sellest loobuda oleks tahtnud.

Konkreetne tegevus kohapeal ja teepeal selgineb, sest igasusuguseid ettearvamatuid asju tuleb raudpolt ette.

Ettevalmistuse kohapealt mõned olulised punktid.
RAHA:
jaotame mõlema pangakaardi (sh krediitkaardi) vahel enamvähem võrdselt ning sula võtame kindlasti piisava summa kaasa. Samas mitte liigselt, sest välisriigi pangaautomaadist konverteerimisega kohalikku raha välja võtmisel Eestis vahetamisega võrreldes suurt hinnavahet ei tule.
AUTO:
Auto on enda oma ja sellega on juba harjutud. Hiljuti läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli ja vead kõrvaldatud. Rehvid ja pidurid on korralikud. Kasko kehtib ja kindlustusfirmast võtsime igaks juhuks rohelise kaardi ka. Uuritud on ka kohalike teede nõudmisi (näiteks kiirteedel helkurvesti omamise kohustust vms)
KÜTUS:
tasub jälgida AA Roadwatch lehte ja analüüsida euroopa kütuse hindu (ei ole küll kõige viimaseid, aga üld pildi annab:
http://www.aaroadwatch.ie/eupetrolprices/default.asp
sellest järelduvalt tangime riikides, kus soodsam ja säästame seal, kus säästa annab.
KINDLUSTUS:
kindlasti tasuks teha tavaline reisikindlustus tervisele ja mõningase pagasile
NAVIGATSIOON:
minu käulal GPS-i sisse ehitatud pole ja sellele ka ei rõhu. On olemas korralik Euroopa teede atlas, Nokia MAPS-il põhinev GPS mobiilile ja plaanis on Google Earthi abiga linnadest ja hotelliasukohtadest pildid teha ning kaardina välja printida. Praktiliselt kogu teekond on lähivaates Google Earthi abil üle käidud, seega väga suuri üllatusi ei tohiks tulla. TomTome ja derivaate ei taha, sest see tekitab ainult tüli võimaliku varguse tõttu.
FOTO/VIDEO:
kindlasti käib igasugu korraliku reisi jaoks ja momentide jäädvustamine. Olemas on tavaline digiseep, vast üritab hankida ka miniDV videokaamera. Fotode tegemisel panime nõudmise: vähemalt 10 pilti päevas (hea muidugi, kui rohkem), isegi siis kui midagi suurt pildistada pole.
ARVUTI/INTERNET:
Tänapäeva IT-inimene ilma arvutita ei saa ja nii ka meie. Korralik läppar ja õnneks väiksemõõduline käib asja juurde. Eks peab hoolikamalt silma peal hoidma. Suurem risk on, aga võib väga kasuks tulla, kui vaja infot koguda või mõnest hotellireserveeringust loobuda. Lisaks ka tehtud piltide laadimine arvutisse, et mälukaart täis ei saaks.

tänaseks aitab, muidu venib liialt pikaks. jätkame mõni teine päev..

reisi tutvustus: marsruut vol2

...Jätkame eelmise teemaga
Niisiis Lloret de Mar. Lloret de Mar on väike kuurortlinn Costa Brava rannikul, Barcelonast veidi kirdes. Tegu on polulaarse turismikohaga ja puhkuseveetmise variante on seal piisavalt. On oma suur meelelahutus-veekeskus, pikad liivarannad, ostlemiskohad jne. Isegi 9-rajaga golfirada on olemas. Lloretis on plaanitud ööbida 5-l ööl. 1 Päev on eraldi Barcelonaga kiirtutvumiseks mõeldud, ülejäänud lebotame lihtsalt maha ja grillime ennast pruuniks.

3ndal augustil paneme autol jälle tuurid sisse ja põrutame tagasi. Tagasitee on võrreldes kohaletulekuga hulga pikemaks ja huvitavamaks mõeldud, seetõttu jääme öö peale juba vaid mõnisada kilomeetrit eemal Touloni linnas. Toulon on keskmise suurusega linn Cote-de-Azur regioonis, kohe mere ääres. Plaanime jõuda piisavalt vara, et linna peal kõndida ja kuskil rannas ujumas käia.
hotelliks on Touloni vanalinnas bronnitud hotel Grand Hotel Dauphine
http://www.grandhoteldauphine.com/index.php?lang=en

Järgnev päev viib meid mööda Prantsuse riviera ja Itaalia kiireid Genovani, kust pöördume põhja Lago di Garda järve suunas. Vahepeal vast kõnnime kuskil ringi ka: Monte Carlo paistab selline ahvatlev koht. Iga päev seal ju ei käi. Lago di Garda ääras bronnisime Hotel Eden väikelinnas nimega Salo.
http://eden.hotelsingarda.com/

Edasi, st 5ndal augustil sõidame Euroopa ühe kõige ilusama ja raskeima mägitee suunas: sihiks teekond Stelviost Davosesse, üle Passo della Stelvio, läbi Umbrailpassi (mis viib meid Shveitsi) ja Flüelapassi. Sihtkohaks kuulsa suusakuurorti Davose linnakse ligidal olev Bad Serneus küla, kus ootab meid reisi kallem hotell: Kurhotel Bad Serneus (pole ka ime, Shveits on kallis riik).
http://www.badserneus.ch/tvs/index.php?option=com_content&task=view&id=143&Itemid=173

Shveits on väga ilus riik ja seal on head matkamisvõimalused, seega jääme kaheks ööks ja vahepealsel päeval võtame veidi pikema retke kuskile mäe otsa.
7ndal augustil sõidame taas välja, liigume läbi pisiriigi Liechtensteini, ronime (kaablitramm ronib, ise nii kõrgele elusees ei jõua) Mt. Säntise otsa, lõunastame Austrias, kust me oleme sisuliselt sunnitud läbi sõitma (ei taha ringiga ümber Bodensee ega kalli praamiga minna) ning võtame suuna Saksa väikse tööstuslinna Schwandorfi poole. Ega me sinna väga ei tikuks, kuid seal ootab meid 2 eesti neidu, keda kodumaale eskortida vaja.
Ööbime toredas Restaurant Hotel Waldlustis
http://www.hotelwaldlust.de/

Kuna eskort-teenus on täpsustamisel, siis järgnev öö on veel lahtine. Idee oleks Tshehhi Libereci minna, kuna see jääks ilusti tee peale ning algselt tahtsime tornhotell Jestedis ööbida. Aga kuna toda vinget hotelli ei saanud (kohad täis), siis peab veel veidi mõtlema.

Igatahes viib meid viimane öö veel ühte tööstuslinna: poola Bialystoki. Ega sel linnal pole ei tegu ega nägu, aga jääb nii ilusti tee peale ja sealt hea Eestisse minna, just paras maa, et mõistlikuks ajaks tagasi jõuda.
Bialystokis broneerisime öö hotellis 3 Trio.
http://www.hotel3trio.pl/

Nu ja tagasitee on jälle vana tuttav E67 rekkamehe tee Via Baltica ning pühapäeva õhtul orienteeruvalt kell 9-10 jõuame Tallinnasse tagasi.

Tähelepanelik lugeja (ja eriti lingiklikkija) märkab kindlasti, et ega me väga tavalisi või odavaid hotelle ei olegi valinud ja hoopis lausa uhked ja üpris kallid bronninud. Aga jätan eelarve plaanimise järgmiseks teemaks, et jutt päris pikaks (ja s-tähega asjanduseks) ei muutuks.

Alustame reisi tutvustamisega

Enne kui päris reisipalavik kallale kipub, üritan jõuda valgustada lugejerahvast reisiettevalmistustest ja luuretööst. Tänaseks pikemalt kirjutatud teemaks on üldine marsruudi tutvustus.

Marsruudiks on:
Eesti -> Läti -> Leedu -> Poola -> Saksamaa -> Prantsusmaa -> Andorra -> Hispaania -> Prantsusmaa -> Itaalia -> Shveits ->Autstria -> Saksamaa -> Tshehhi -> Poola -> Leedu -> Läti -> Eesti

Nagu näha, on plaanis julgelt pool euroopat ära külastada.

Algne plaan oli sinnasõit läbi Rootsi (laevaga üle mere ja siis edasi), aga enne sõitnud soodne Paldiski-Kappelskär laeva on Tallink liinilt maha võtnud ja Tallinn-Stockholmi ülesõit kahele koos autoga läinuks 4000 krooni, mis on sulaselge kirves, eriti arvestades, et ega Stockholm võrreldes Tallinnaga küll Hispaaniast oluliselt ligemal ei ole ja vaheööde arv oleks olnud täpselt sama. Lihtsalt huvi pärast 4 tuhhi laevasõidule lähetada on ikkagi liig mis liig.

Niisiis ootab meid esimene päev tavaline rekkamehe marsruut läbi Via Baltica E67. Et veidi aega ja teekonnakilomeetreid varastada, otsustasime ööbida Valgas minu isa juures. Arvestades eelmise reisi kogemusi (eelmine kord ööbisime Varssavis ja isegi vaatamata lätis toimunud E67 teetööde tehtud ringile jõudsime varssavisse seitsme paiku) ja ajagraafikut, siis planeerime oma ööd Lodzi lähedal Strykowi väikelinnas. Strykow on meie jaoks ideaalne koht, sest see jääb täpselt poola A2 kiirtee alguse juurde. super koht õhtul jõuda, välja magada, hommikul kõhu täis toppida ja edasi sõita.
http://www.zlotehotele.pl/hotel_500_strykow/eng/

Järgmine päev ka suurt huvitav ei tõtta tulla, kuna plaanitud on jõuda Mannheimi ligidal olevale Formule 1 hotelli. Kuna Mannheimi on tubli 1000km ja pealegi, siis tuleb tuim Saksa bahnil uhamine. Eks ajavõidu tõttu tuleb loobuda teatud lõbudest ja ega kesksaksa pole ka teab mis huvitav, et seal pikem peatuda. F1 hotell sai valitud eelkõige hea kiirteeäärse asukoha ja väga soodsa hinna eest. Pealegi kunagi ammu F1 hotellis ööbides jäi sellest väga hea säästuhotelli mulje. Puhas ja hästi korraldatud. Just paras läbisõiduöö veetmiseks.
http://www.hotelformule1.com/formule1/fichehotel/gb/for/3509/fiche_hotel.shtml

Ka kolmas päev on väga pikk sõidupäev, koguni reisi kõige pikem sõidupäev, ning viima peab see meid Prantsusmaa linna nimega Narbonne. Kuigi kõige kiiremat teedpidi Mannheimist Narbonnei ei olegi väga pikk maa, siis sõidu elavdamiseks hüppame vahepeal kiirteelt maha ja sõidame otse läbi väiksemate teede kuulsa Millau silla juurde.
http://www.google.ee/search?hl=et&q=millau+bridge&lr

Peale seal uudistamist ja klõpsutamist vurame tagasi kiirteele ja ööks on broneeritud veel üks F1 hotell Narbonnes.
http://www.hotelformule1.com/formule1/fichehotel/gb/for/2221/fiche_hotel.shtml

Neljas päev on juba veidi huvitavam: keerame kiirteedelt Andorra poole läbi pisikeste mägiteede, ronime 2,4km kõrgusele Pas de La Casa üle mägipääsu, shoppame Andorra odavat Tax Free kaupa, Hispaaniasse jõudes jääb meil praktiliselt tee peale Montserrat kaljuklooster ning õhtuks jõuame kuurortlinna nimega Lloret de Mar. Hotelliks bronnitud kolakas Samba Hotel, kus plaanitud olla 5 ööd.
http://www.sambahotels.com/en/hotel-samba-lloret/hotel-description_30.html

jätkub...

Kuskilt peab ju alustama

Nädal või paar tagasi sai võetud vastu otsus minna taas autoreisile. Üleeelmine aasta käisime autoga Ungaris ja väga vahva oli. Seekord tahaks veel paremat ja veel kaugemale minna. Nii saigi lõppsihiks Hispaania Lloret de Mar valitud. Et saaks ikka pisut kohapeal rannas päikse käes lesida ja puhata ka.
Minek on 25. juulil, tagasi tuleme 10. augustil. ligikaudu 8000 km erineva kategooria ja tüübiga teid ootab vuramist ja erinevad kohad avastamist.
Praeguseks hetkeks on juba suurem töö ära tehtud, peaaaegu kõik hotellid ära bronnitud ja muud ettevalmistused käimas suure hooga. Enne kui reis algab, üritan oma blogis tutvustada planeerimise eripärasid, reserveeritud hotelle, teekonda, külastuskohti jpm.
Loodan, et see on huvitav lugemine nii omadele kui võõrastele, kes sarnast ette võtnud või kavatsevad ette võtta.