juba kohal...

Kirjutan juba Hispaaniast kohapealt, Lloret de Marist. Oleks ka enne, aga hotellid ei õnnistanud võrguleviga. Hetkel õnnistab mind wifi leviga väike kohvik nimega KAFFE2.
Niisiis asjast, kuidas tegelikkul kõik läks.

1. päev jõudsime Lodzi alla hotelli üsna hilja (plaanitust hiljem igatahes), sest Varssavi liiklus ja teeehitus sakib sajaga. Vahepeal shoppasime sööki Varssavi Reali supermarketis ja eesti omad jäävad suuruselt ikka tublisti sellele alla. Hotell oli keskmine, kont võinuks olla ja tuba mittesuitsetajate oma, aga vann oli kasuks ja hommikusöök oli täitsa asine.


Pinda käis see, et auto kont vedas alt. Jahedama ilmaga (alla 25 kraadi) või päeva esimesel poolel nagu toimib, aga hiljem sureb ära. Tuleb aknaid lahti hoida.

Seetõttu oligi saksas sõit paras saunapidu, temp oli >30 tublisti ja 130+ kmh aknaid lahti hoida ka pole kõige parem. Imelik kui see ka pole, saksa F1 hotelli jõudsime plaanitust varem isegi peale pooleteist tunnist ringsõitu väiketeedel, sest Berliini lähistel oli kiirteel mingi laks ja terve kiirtee kinni. Õnneks oli mahasõit käepärast ligidal ja sai alternatiivse tee leitud.
Ka F1-s oli palav, aga õnneks aitas Hotelli pudeliautomaadist ostetud imestavapandavalt odav (saksa hindu arvestades) õlu: pudel head ja mõnusalt külma Bitburgerit maksis vaid 1,30€.
Kusjuures veidi veel kiirteedest: Poola uus A2 on küll nagu potjomkini küla. Igalpool tuhat silti, kõik uus ja tutikas. Aga maksad ka: kolm korda 11 zlotti, kusjuures päris röövimine tundub, sest kohati on maksulise lõigu vahe vaevalt 50km. Saksa oma on aga sootuks teine, tähistused vanad, tee paistis ka lausa betoonist tehtud. 3+lisarealisel maanteel on ikka päris imelik sõita. paremas reas sõidavad rekkad ja tarakanid (nii nimetan ma nüüd karavani-tassijaid), keskmises reas normaalsed inimesed ja vasemas hullud. Kui meil kimavad BMW-d, siis imestavapandavalt on tihtipeale bmw juhid ilusti teises reas ja kimavad ainult mersud ja audid. Ja kimavad tõesti 200kmh+: minu 130-s sõidetakse kui viuhti mööda.

kolmas päev oli täis vaatamisväärsusüllatusi. Alguses nagu plaanis: saksa ja prantuses kiirteed. Viis pluss prantsuse kiirteedele, sest olgugi nad on kallid, on nad ka ideaalse kvaliteediga ja superhästi tähistatud. Lyoni ümbersõidul vist veidi eksisime või oligi nii suur ring ümber linna mõeldud, aga muidu läks päeva esimene pool kadudeta. Saint-Etiennest võtsime suuna väikeste teede kaudu Millau silla juurde. Ja vot see oli tee. vahepeal ronisime nii teravalt mäkke, et mootor karjus, nõelasilmakurvides sai sõita ainult esimese käiguga ja kui mägi lõppes, siis järsku laiutas meie eest tundra: hõredad põõsakesed, kivine aga tasane maa ja päris laias ulatuses. Ja sama järski laiutas meile ees kaljulõhe, julgelt viissada meetrit sügav ja taamal kaljuääres meie teekene alla küla poole vonklemas ja laskumas. All oli kärestikuline Tarni jõgi (üle mille ka Millau sild laiub) ja piki seda oli sellist kaljuteed veel ligi 50 km. Ja ka Millau sild oli tõesti võimas.
Mis aga ilusa päeva ära rikkus, oli neetud Narbonne linn ja selle liiklussüsteem. Jõudsime sinna päris pimedas õhtul ja ringitasime päris ohtrasti ja närvirakke läks hulgi. GPS vana tainas, tahtis meid keelumärkide alt ja mittesõidetavatest tänavatest läbi suunata. Ja linna F1 hotell oli maailma "ilusama" vaatega, akna lahti tehes nägime tõesti ainult põõsast ja lehti. kõik, ei mingit vaadet :D. tegelikult oligi see hea, sest esimesel korrusel olles sai nii julgelt akent lahti hoitud, et rämedat palavust kuidagi taltsutada.

Tee andorra poole oli ka tõesti superluks. Paremat sõiduteed annab otsida: tõusud, laskumised, nõelasilmakurvid, kaljujärsakud. Sisuliselt merepinnast tõusime pea 1500 meetrile, et varsti jälle alla tuhande laskuda ja andorra mäeülepääsuks vägevad 2400m kõrgusele merepinnast ronida. All lõõmas kuumus: Julgelt 30 kraadi. Üleval aga puhul külm ja kõva tuul ja temp 12 kraadi. Andorra ise on täielik shoppingu paradiis: pood poe kõrval, rahvas ostlemisest lolliks läinud.
Peale andorrat jõudsime Lloreti, kus aga tekkis uus üllatus: kuhu parkida. kõik teed on absoluutselt täispargitud, ka kõige pisemadki kohad. turiste on hordidena. Õnneks saime kaubale ühe parkimismajaga ja oma auto väga valusa 67€ eest varju alla ära parkida. Hotell on õnneks täitsa okei: kont küll toimib piiripeal, aga magada annab, söök on hea, bassein mõnus (ja jube sügav: kõvasti üle 2,5m ühes otsas) ja kõik, mis vaja on olemas. Isegi pangaautomaat fuajees...

aga jätame muud muljed hiljemaks...
Vast mõne päeva pärast Shveitsis kirjutame jälle, sest seal pidavat meie hotellis wifi olema ja saab rahulikult kirjutada.